Kaunviljade võidukäik: kuidas saavad põllumajandusettevõtjad rahuldada tarbija kasvavat isu kaunviljade järele
Le Puy rohelised läätsed, Kreeka Santorini põldoad – kaunviljad on Euroopas populaarsust kogumas ja seda õigustatult. Tervise, kliimamuutuse, loodusvarade kaitse ja loomade heaoluga seotud probleemid suurendavad nõudlust taimse valgu kui liha asendaja järele. Kaunviljad, mille hulka kuulvad sojaoad, herned, põldoad, läätsed ja kikerherned, on inimtoidus taimse valgu põhiallikad. Ent ELis on nende turg võrreldes teiste piirkondadega väike. ELi rahastatud projekt LEGVALUE (Fostering sustainable legume-based farming systems and agri-feed and food chains in the EU) aitab põllumajandusettevõtjatel selle suundumusega kaasa minna, koondades teavet, mida on vaja nende uute võimaluste kasutamiseks, ja võimaldades põllumajandusettevõtjatel teha teadlikke otsuseid selle kohta, kas ja kuidas hakata kaunvilju oma põllumajandusettevõttes kasvatama. „Me jagame teadmisi ja kogemusi, kuidas kaunviljade tootmist ja kasutamist Euroopas hoogustada,“ selgitab Frédéric Muel, teadusuuringute juht projekti koordinaatoriks olevast põllumajandusinstituudist Terres Inovias. „Meie põhieesmärk on aidata põllumajandusettevõtjatel muuta kaunviljad nende põllukultuuride süsteemis kasumlikuks.“
Kohalikud maitsed
Projekt tõi kokku suure hulga sidusrühmi eesmärgiga panna kokku terviklik vaade, mis kataks kõik põllumajandusettevõtjatele asjakohased aspektid. Nende hulgas ülevaade sellest, missugused kohad on kaunviljade kasvatamiseks kõige paremad, milliste keskkonnamõjudega tuleb silmitsi seista, millised on kvaliteedinõuded ning samuti teave väärtusahelate, hinnakujundusmehhanismide ja turuarengute kohta. Arvestada tuleb kolme eri tasandiga: kuidas integreerida kaunvilju põllukultuuride süsteemi, kuidas korraldada väärtusahelat ning kuidas uus pakkumine turul positsioneerida. „Praegusel ajal on heaks liikumapanevaks jõuks see, et tarbija nõuab rohkem kohalikku toitu. See saab aidata meil korraldada väärtusahelat kohalikul tasandil, mis on põllumajandusettevõtjatele kasumlikum,“ märgib Muel. Kaunviljade turuhinnad on tihti seotud loomasööda turuhindadega, kus kasumimarginaalid on väiksemad. Selles osas on üks konkreetne soovitus põllumajandusettevõtjatele sõlmida hinnalepingud enne külvamist: „Peame püüdlema selle poole, et lisandväärtus jaguneks kogu väärtusahelas õiglaselt.“
Abi otsuste tegemisel
Üks LEGVALUE peamisi tulemusi on otsuste tegemise tugisüsteemi prototüübi kasutusele võtmine järgmisel aastal Prantsusmaal. Põllumajandusettevõtjad saavad kohandatud soovitusi kaunviljasortide suhtes, mis on nende põllumajandussüsteemidele optimaalsed, kui sisestavad teabe oma kohaliku geograafilise konteksti kohta. Süsteem on kättesaadav LEGVALUE veebisaidi kaudu ja seda ajakohastatakse pidevalt täiendavate andmetega, et see saaks laieneda teistesse Euroopa riikidesse. Kõige keerulisem on projekti juures olnud põhjaliku andmebaasi arendamine, mis kvantifitseeriks põllumajandusettevõtte tasandil saadavat tulu eri kaunviljaliikide korral. „Näiteks võrreldakse eri kultuuride väärtust põllumajandusettevõtte tasandil jätkuvalt ainult marginaali alusel. Ent kaunviljad saavad suurendada ka neile järgnevate põllukultuuride saagikust,“ ütleb Muel. Saadaolevate teadusuuringute ja andmete ebapiisavuse tõttu pole see analüüs ikka veel lõpule viidud. Projektirühm teeb praegu koostööd teiste partneritega, et luua Euroopa kaunviljade innovatsiooni võrgustik, mis toetub LEGVALUE tulemustele ja lihtsustab selles valdkonnas teadmiste jagamist. Projektiga antakse ka poliitilisi soovitusi, et aidata kaasa kestlikumate toidusüsteemide arendamisele Euroopas.
Keywords
LEGVALUE, taimne valk, kaunviljad, läätsed, kikerherned, sojaoad, põllumajandusettevõtjad, abi otsuste tegemisel, väärtusahel, turg, kasumlik
