Agroökoloogia: üleminek kestlikule, kliima- ja ökosüsteemisõbralikule põllumajandustootmise ja toidusüsteemidele
Agroökoloogia – terviklik lähenemisviis, mis toetab kestlikku põllumajandustootmist ning võimaldab samal ajal säilitada keskkonna tugeva juhtimise – teeb koostööd looduse ja ökosüsteemiteenustega, suurendades põllumajandusettevõtete vastupanuvõimet ja mitmekesisust, ning omab potentsiaali põllumajandustootmise ja toidusüsteemide täielikuks ümberkorraldamiseks. Agroökoloogia mõjutab paljusid põllumajanduspraktikaid alates kasvatatavatest tõugudest ja sortidest kuni mullaharimise praktikate ja põllukultuuride mitmekesistamise strateegiateni ning väärtusahelatesse integreerimise ja ärimudeliteni, mis saavad toetada kohalikult kohandatud praktikaid ning pakkuda põllumajandusettevõtjatele ja tarbijatele suuremaid turuvõimalusi. Agroökoloogilisi põhimõtteid rakendavad põllumajanduspraktikad on näiteks mahepõllumajandus, agrometsandus ja segapõllumajandus. Agroökoloogial on potentsiaali saada ELi peamiseks tööriistaks jõupingutustes edendada kestliku põllumajanduse sektorit, mis austab planeedi piire ja on võimeline vastama ühiskonna muutuvatele vajadustele nii kestliku ja tervisliku toitumise kui ka esmatootmisega seotud keskkonna- ja kliimaküsimuste suhtes. Selle valdkonna teadusuuringud ja innovatsioon avavad uusi perspektiive põllumajandustootmise süsteemides, võimaldades kasutada ökosüsteemi teenuseid kestlike ja vastupanuvõimeliste maakasutussüsteemide hüvanguks, ilma et see ohustaks põllumajandustegevuse kasumlikkust. Agroökoloogia on määratletud kui praktika, mida saab toetada ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) esimese samba ökokavade kaudu. Samuti on agroökoloogia esile tõstetud kui kestliku põllumajanduse praktika, mis saab aidata saavutada ELi rohelise kokkuleppe ja sellega seotud lähenemisviisi „talust taldrikule“ ning elurikkuse strateegiate eesmärke. EL on programmi „Horisont 2020“ raames rahastanud mitmeid teadusprojekte, mis on keskendunud agroökoloogilistele uuringutele. Need projektid aitavad paremini mõista ökoloogiliste ja vähese keskkonnamõjuga põllumajanduspraktikate reaalset kasutuselevõtmist koos nende keskkonna- ja kliimaalase ning sotsiaalse kasuga. Neid edusamme kiirendatakse veelgi programmiga „Euroopa horisont“, mille raames on komisjon teinud ettepaneku luua Euroopa partnerluskandidaat nimega „Accelerating farming systems transition: agroecology living labs and research infrastructures“ („Põllumajandussüsteemide ülemineku kiirendamine: agroökoloogia eluslaborid ja teadusuuringute infrastruktuurid“). Edukaks osutumise korral oleks selle partnerluse üldeesmärk kasutada ära agroökoloogia ja kohaliku innovatsiooni potentsiaali, et kiirendada üleminekut säästvatele kliima- ja ökosüsteemisõbralikele põllumajandussüsteemidele Euroopas. Lisaks teavitamisele tulevaste teadus- ja innovatsioonimeetmete määratlemisest programmi „Euroopa horisont“ raames ning abile koostoime loomisel programmi „Horisont 2020“ projektide ja väljapakutud Euroopa agroökoloogia teemalise partnerluskandidaadi vahel, on selle CORDISE agroökoloogia tulemuste paketi eesmärk kaasa aidata peamistele käimasolevatele protsessidele, nagu ÜPP reform, kus see võib anda kasulikke teadmisi ÜPP strateegiliste plaanide koostamiseks ja hindamiseks ning ökokavade kavandamiseks. Lisaks võttis EL hiljuti vastu uue mahetootmise arendamise tegevuskava, mille jaoks agroökoloogilised teadusuuringud on olulised soodustavad tegurid. Kokkuvõttes on tulemuste paketi eesmärgiks mobiliseerida sidusrühmi tegema koostööd selle paljutõotava teadusvaldkonna laiendamiseks, näidates, mida ELi rahastatud teadus- ja innovatsioonimeetmetega juba saavutatud on. Selles tulemuste paketis esile tõstetud projektid on näited laiast valikust ELi rahastatavatest teadus- ja innovatsioonimeetmetest, mida selles valdkonnas rakendatakse, ning erinevatest viisidest, kuidas agroökoloogia saab toetada kestlikku põllumajandust ja keskkonnakaitset. Projektid DIVERSify, Diverfarming ja DiverIMPACTS näitavad kõik, kuidas põllumajandusettevõtetes kasvatatavate põllukultuuride mitmekesisuse suurendamine saab pakkuda suuremat majanduslikku ja toiduga kindlustatust, paremat kaitset kahjurite vastu ning kestlikumat tootmist kui lühikese rotatsiooniga põllukultuurid ja monokultuurid. Euroopa suurenevat vajadust kaunviljade järele ja kaunviljakultuuride osa mitmekesistatud ja ökoloogilises põllumajandustootmises on käsitletud projektides TRUE, LEGVALUE ja Legumes Translated. Vajadusele suurendada juurdepääsu mahepõllumajanduslikule söödale ja seemnetele on keskendunud projektid OK-Net EcoFeed ja LIVESEED. Teadusuuringud, mis on tehtud projektide LIFT ja UNISECO raames, ja projektid, mida rahastab CORE Organic Cofund, toovad välja erinevad viisid, kuidas põllumajandusettevõtjad ja poliitikakujundajad saavad toetada agroökoloogilise põllumajanduse arengut.