Euroopas on võimalikud paljud agroökoloogilised tulevikumudelid
Suurema osa ajaloost oli põllumajandus kohalik tegevus ning põllumajandustootjad kasvatasid ainult nii palju toitu, et toita oma perekonda või toetada kohalikku kogukonda. Kuid industrialiseerimise, linnastumise ja rahvastiku kasvuga muutus põllumajandus üha intensiivsemaks. Kuigi sellega saavutati madalamad kulud ja suurem tootmine, tehti need saavutused sageli keskkonna arvelt. Nüüd, mil maailm maadleb kliimamuutuste tagajärgedega, on tungiv vajadus saavutada meie põllumajandussüsteemis taas kestlikkuse ja tootlikkuse õige tasakaal. „Selles mõttes on agroökoloogiliste lähenemisviiside rakendamise suurendamine tulevikus kestliku toidutootmise tagamiseks ülioluline,“ ütleb Gerald Schwarz, Thüneni Talumajanduse Instituudi teadur. Seda tasakaalu aitab saavutada ELi rahastatud projekt UNISECO (Understanding and improving the sustainability of agro-ecological farming systems in the EU). „Meie eesmärk oli tugevdada Euroopa põllumajandussüsteemide kestlikkust, luues ühiselt täiustatud strateegiaid ja stiimuleid agroökoloogilisele põllumajandusele üleminekuks,“ selgitab projekti koordineerinud Schwarz. Agroökoloogia rakendab põllumajanduses ökoloogia kontseptsioone. Eelkõige edendab see põllumajanduse tüüpi, mis leevendab kliimamuutusi, minimeerib põllumajanduse mõju elusloodusele ja loodusele ning annab põllumajandustootjatele ja kogukondadele võimaluse kestlikkusest kasu saada.
Lahenduste kohandamine kohalikele vajadustele
Schwarzi sõnul oli projekti peamine eesmärk välja selgitada tegevuste ja poliitikate portfell agroökoloogiale üleminekuks. „Tahtsime esitada konkreetseid tõendeid selle kohta, kuidas põllumajandus võib aidata Euroopal kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise probleemidega toime tulla, võimaldades samal ajal kestlikku toidutootmist ja edendades elujõulist maamajandust,“ märgib ta. Selleks viisid teadlased 15 Euroopa riigis läbi juhtuuringud, millest igaüks hõlmas erinevat sotsiaal-majanduslikku, keskkonna- ja kultuurikonteksti. Teadlased uurisid ka seda, kuidas agroökoloogiliste tavade laiaulatuslik rakendamine mõjutaks nii kohalikku talumajandust kui ka Euroopa toidusüsteemi. UNISECO projekt leidis, et kestlikule põllumajandusele üleminekuks pole kõigile sobivat lahendust. Selle asemel töötab agroökoloogia kõige paremini, kui see on kohandatud kohalikele vajadustele. „Meie uuringud näitasid, et Euroopas on võimalikud paljud agroökoloogilised tulevikumudelid ja kui need on osa laiematest muudatustest toidusüsteemis, ei ohusta see meie toiduga kindlustatust,“ lisab Schwarz. Projekt selgitas ka, kuidas agroökoloogia võib keskkonnale kasu tuua, suurendades näiteks liikide ja elupaikade mitmekesisust. „Agroökoloogia võib samuti aidata leevendada kliimamuutusi ja parandada meie võimet selle mõjuga kohaneda, soodustades näiteks huumuse moodustumist ja süsiniku sidumist puitbiomassis,“ märgib Schwarz.
Maakogukondade mõjuvõimu suurendamine
Peale agroökoloogia keskkonnakasu demonstreerimise töötati projekti abil ka selle nimel, et jagada teadmisi kestliku põllumajanduse majanduslikest võimalustest teaduse, ühiskonna ja poliitika keskustelu kaudu. „Agroökoloogiaga edu saavutamiseks peame suurendama kohalike osalejate suutlikkust,“ ütleb Schwarz. „Kuigi see saab alguse põllumajandustootjatest, tuleb kaasata ka maaomanikke ning teisi maakogukondade ja väärtusahelate osalejaid.“ Selles aspektis tõstis projekt esile põllumajandustootjate koostööd valdkondades, nagu jagatud ladustamine, töötlemine ja turustamine, ning demonstreeris kogukonna tasandi väärtusahelaid, mis ühendasid põllumajandustootjaid kohalike restoranide, koolide ja jaemüüjatega. „Kui mängus on rohkem, on põllumajandustootjatel otsene seos põllumajandussüsteemide eduga,“ lisab Schwarz. „Samuti saavad nad rohkem kasu, tagades sellega, et agroökoloogilised süsteemid saaksid piiratud avaliku sektori toetusega kasvada.“ Kuigi projekt ise on nüüdseks lõpule jõudnud, saavad põllumajandustootjad ja teised sidusrühmad jätkuvalt kasutada UNISECO poolt agroökoloogia teadmuskeskuse kaudu pakutud teadmistepagasit.
Keywords
UNISECO, agroökoloogia, kestlikkus, kestlik põllumajandus, põllumajandustootjad, maakogukonnad, põllumajandus, kliimamuutused, toidutootmine, bioloogiline mitmekesisus
