Kaunviljade tootmise ja kasutamise toetamine
Nisu ja teised teraviljad on Euroopas tugevas ülekaalus võrreldes muude põllukultuuride liikidega, nagu valgukultuurid. See tähendab, et EL peab importima suure hulga taimset valku, mida kasutatakse peamiselt loomasöödaks. Donal Murphy-Bokern, teadlane, kes on keskendunud loodusressursside paremale kasutamisele põllumajanduses, ütleb, et selle jätkusuutmatuse ahela katkestamine on põllukultuuride mitmekesistamisel otsustava tähtsusega. „Kaunviljakultuurid, nagu sojaoad, põldoad ja herned, seovad õhust lämmastikku ja on seega loodusliku väetise allikad,“ ütleb Murphy-Bokern, rõhutades nende väärtust agroökoloogilistele süsteemidele. „Samuti on need kultuurid tänu oma valgurikkusele kestliku toidu, eriti valgu allikad nii inimestele kui ka kariloomadele.“ ELi rahastatud projekti Legumes Translated (Translating knowledge for legume-based farming for feed and food systems) abiga töötab Murphy-Bokern koos oma kolleegidega selle nimel, et aidata Euroopal üle minna kestlikumale taimse valgu tootmisele. Temaatilise võrgustikuna ühendab projekt valdkonna eksperte ja teadlasi kogu Euroopast, et vahetada teadmisi, leida uusi väljavaateid ja jõuda rakendatavate tulemusteni.
Praktilised andmed, mis on abiks otsuste tegemisel
Eesmärgiga pakkuda praktilisi andmeid, mis saavad aidata otsuste tegemisel, on projekti käigus jõutud juba mitme olulise tulemuseni. Näiteks analüüsiti kaunviljade põllukultuuride süsteemidesse integreerimise mõju kogu põllumajandusettevõttele. „Meie liikmete järeldustest nähtub, et ei piisa sellest, kui kaunviljadel põhinevad tooted osutuvad tarbijaturgudel edukaks,“ märgib Murphy-Bokern. „Kaunviljakultuurid peavad ka põllumajandusettevõtja jaoks olema tasuvad ja konkurentsivõimelised.“ Veel leidsid partnerid, analüüsides andmeid, mis on kogutud tegelikest põllmajandusettevõtetest kogu põllukultuuride süsteemide kohta, et näiteks põlduba on majanduslikult tasuv kultuur, kui seda kasvatada Loode-Euroopa tüüpilistel vettpidavatel muldadel, samas sojaoa kasvatamine on majanduslikult tasuvam Kagu-Euroopas. „See tähendab, et nende kultuuride ulatuslikum kasvatamine saab nimetatud piirkondades jätkuda maksumaksja jaoks suhteliselt madala hinnaga,“ selgitab Murphy-Bokern. Murphy-Bokern sõnab, et paljudes piirkondades on teravilja kasvatamine väga konkurentsivõimeline ning see muudab kaunviljade kasvatamise kestlikumate süsteemide suunas liikumise osana põllumajandusettevõtjate jaoks raskemaks. „Vaja on suuremat avaliku sektori toetust, et põllumajandusettevõtjad saaksid oma toodangut kaunviljakultuuridega mitmekesistada,“ lisab ta. Seda nii vajalikku abi pakub Legume Hub.
Kaunviljadel põhinevate väärtusahelate täiustamine
„Legumes Translated on seadnud endale ülesandeks otsustajate – alates põllumajandusettevõtjatest kuni poliitikakujundajateni – mõjuvõimu suurendamise, et täiustada kaunviljadel põhinevaid väärtusahelaid,“ ütleb Murphy-Bokern. „Teadmiste ja arusaamade jagamisel põhineva kogukonnana toob Legume Hub kokku kõik sidusrühmad, mis tegelevad kestlikumate toidusüsteemide arendamisega.“ Hub, mille eestvedaja on European Legume Hub Association ja elluviija Donau Soja, on koht, kust saavad asjakohast teaduslikult tõestatud ja põhjalikku teavet kõik, kes on huvitatud Euroopas kaunviljade tootmisest – teadlased, taimekasvatajad ja põllumajandusettevõtjad. „Me loodame teha Hubist populaarse iseavaldava platvormi, kust võib leida kõike kaunviljadega seonduvat ja mis oleks kui kaunviljade ResearchGate või Wikipedia,“ võtab Murphy-Bokern teema kokku. „Kui me selleni jõuame, siis ulatub meie töö mõju projektist endast palju kaugemale.“
Keywords
Legumes Translated, kaunviljad, sojauba, põllukultuur, põllumajandusettevõtted, põllumajandusettevõtjad, põllukultuuride mitmekesistamine, põllumajandus
