Teadmiste ja tehnikate jagamine Euroopa mahetootjate vahel
EL impordib igal aastal kanade, veiste ja sigade söötmiseks umbes 14 miljonit tonni sojauba. See on eriline väljakutse mahetootjatele, kes soovivad vältida välismaise sojatootmisega seotud keskkonna- ja kestlikkuse probleeme, näiteks troopiliste metsade raadamist. ELi rahastatud projektis OK-Net EcoFeed (Organic Knowledge Network on Monogastric Animal Feed) uuriti alternatiivseid valgurikka loomasööda allikaid, mis aitavad muuta Euroopa imporditud söödavalgust vähem sõltuvaks.
Teedrajavad ideed
„Me levitame innovatsiooni üle Euroopa,“ ütleb projekti koordinaator Ambra De Simone. „Oleme keskendunud sidusrühmade võrgustiku loomisele, olemasolevate teadmiste kogumisele ja nende lahenduste esiletõstmisele, mis võivad olla eri piirkondades kasulikud.“ Mahepõllumajandusliikumiste Rahvusvahelise Föderatsiooni Euroopa Liidu regionaalse ühenduse (IFOAM Organics Europe) koordineeritav projekt tõi kokku 12 riigist pärinevast 18 partnerist koosneva konsortsiumi. Nende hulka kuuluvad söödatöötlejad, põllumajandustootjad, uurimisinstituudid, ülikoolid ja nõuandeasutused. ELi eelmise rahastatud projekti OK-Net Arable käigus toodeti sadu lehekülgi materjali, mis tehti põllumajandustootjatele kättesaadavaks platvormil Organic Farm Knowledge (OFK) ja milles toodi välja võimalikud lahendused nende saagi suurendamiseks. „Järgmine ilmselge samm oli loomasööda kaasamine,“ lisab De Simone. OFK platvorm hõlbustab kasutajasõbralikku juurdepääsu paljudele praktilistele abivahenditele ja ressurssidele, sealhulgas audiosalvestised, raamatud, aruanded, voldikud, juhised ja videod, ning soodustab teadmiste vahetamist põllumajandustootjate, põllumajandusnõustajate ja teadlaste vahel. Projekti OK-Net EcoFeedi raames lisati platvormile kestliku söödaga seotud materjali. „Väga oluline oli välja selgitada, mis ühes piirkonnas toimib, ja seda kohandada nii, et see toimiks ka teises piirkonnas,“ selgitab De Simone. „Kõigepealt oli vaja koguda kokku kõik süsteemid. Seejärel uurisid teadlased neid süsteeme, mida saaks potentsiaalselt rakendada eri valdkondades.“
Söödaportsjoni soovitused
Projekti raames viidi läbi 18 alternatiivse sööda väliuuringut, millessse kaasati enam kui 9 000 kana ja 1 000 siga. „Mahetootmise peamine probleem on valkude kättesaadavus,“ lisab De Simone. „Enamik sööta on sojapõhine, mistõttu ei ole see kestlik ega mahe. Seega püüdsime leida alternatiivseid valguallikaid.“ See hõlmas põldtutra (Camelina sativa), linaga suguluses olevat õliseemnekultuuri, mida uurisid Itaalia Mahepõllumajanduse Ühenduse (itaaliakeelne veebisait) (AIAB) teadlased. Hispaanias kasutas Ecovalia (hispaaniakeelne veebisait) sigade söödalisandina valgurikast õllepärmi. Konsortsium töötas välja ka ratsiooniplaneerimise tööriista, Exceli-põhise rakenduse, mis võimaldab põllumajandustootjatel arvutada välja söödavajaduse, lähtudes loomatõust, kasvustaadiumist ja kasutatavast söödast. „See on ainus tasuta tarkvara, mis vastab piisavalt maheloomatootjate vajadustele,“ ütleb De Simone. „Arvutused ei sõltu söödatööstusest ja on kohandatud mahepõllumajanduse konkreetsetele tingimustele.“ Konsortsium otsib nüüd lisarahastust enam kui 2 000 põllumajanduslahenduse kohta üksikasjalikku teavet sisaldava OFK platvormi edasiseks arendamiseks ja hooldamiseks. „Platvorm sai alguse põllukultuuridest ja söödast, kuid sellega on liitunud palju muid projekte,“ lõpetab De Simone. „Meie eesmärk on olla ELi juhtiv platvorm mahepõllumajanduslike teadmiste vahetamiseks.“
Keywords
OK-Net EcoFeed, sojaoad, õliseemned, valk, sööt, kana, veis, siga, mahe, talu, teadmised, platvorm
