Kogukonnateadus sõidab üldsuse kaasamise eskalaatoril
Tavapäraselt välistab teaduslik teabevahetus üldsuse arvamuste avaldamise võimalused, tekitades tõkkeid neile sisukal moel teadustegevuses osalemisele. „Doing-Science-Together pakub võimaluse tõeliselt vastastikuseks teabevahetuseks teaduse ja ühiskonna vahel,“ ütles Muki Haklay projektist DITOs (Doing It Together science). Üldsuse kaasamiseks korraldati projekti raames kolme aasta jooksul 829 avalikku üritust üle poole miljoni silmast-silma kohtumise ja veel 3 300 000 veebikohtumisega. Tegevus keskendus kahele teemale: biodisain ja keskkonnakestlikkus. Projektis DITOs juhinduti kaasamise eskalaatori mudelist. Selle kohaselt võib inimeste teadustegevuses osalemine vastavalt nende eluetapile, ressurssidele, võimetele, teadmistele ja huvidele aja jooksul suureneda või väheneda.
Tegevustele toetudes
DITOse mudel sisaldas seitset kaasamistaset alates teadmiste passiivsest tarbimisest, näiteks televisiooni kaudu, kuni aktiivsema osalemiseni, nagu kodanikuteaduse projektides kaasa löömine. „Soovisime selgitada välja võimalusi suunata inimesi üles- või allapoole nende olukorrale sobivale tasemele. Teadustegevuses saab sisukalt ja elukestvalt osaleda, kui lähtuda inimeste tegelikust olukorrast, mitte tirida neid sinna, kus teadus on,“ selgitab projekti esindaja Haklay ülikoolist University College London (UCL). Projekti partnerid kasutasid üldsusega kontakti võtmiseks nii olemasolevaid võrgustikke kui ka teavitustegevust, kasutades erinevaid taktikaid alates suhtlusmeediast kuni muuseumides või festivalidel esinemisteni. DITOs pakkus ka toetust neile partneritele, kellel nappis varasemaid kogemusi kodanikuteaduse alal, näiteks lõimides üldsusele suunatud interaktiivseid võimalusi kavakohaste üritustega, nagu näitustega. „Kohandasime teadustegevust vastavalt partnerile, kujundades seda nii, et jõuda ka inimeste ja kohtadeni, mis jäävad tavaliste kaasamisürituste ringist välja,“ selgitas Haklay. Selle kõige selgem näide võis olla Teadusbuss, mida koordineeris Hollandi heategevusasutus Waag. Teadusalase teavituskogukonna liikmeid värvati sõitma selle bussiga mööda Euroopat, tehes 17 peatust kogukonnakeskustes, väikelinnades, avalikel festivalidel ja muuseumides. Nendes kohtades korraldati osalevaid õpikodasid üheksa tegevusega, sealhulgas näiteks jogurti (andis teavet bakterite kohta) ja päikesekreemi (uuris päikesekiirte omadusi) valmistamise katsetega. Juhendid olid saadaval mitmes keeles ja kogemusi jagati suhtlusmeedias. Veel üks edulugu oli algatuse City Nature Challenge raames toimunud BioBlitz, kus inimesed kogunesid konkreetsetesse kohtadesse ja kogusid rakenduse iNaturalist abil andmeid elurikkuse kohta. Nende kogemuste jagamiseks loodi üleeuroopaline BioBlitzi võrgustik.
Murranguline muutus
Projekti DITOs üks konkreetne pärand on Euroopa kodanikuteaduse ühenduse European Citizen Science Association (ECSA) laiendamine, mis jätkab oma tööd eelkõige platvormi EU-Citizen.Science arendamisega. „ECSA on nüüd põhiorganisatsioon kodanikuteaduse projektidele, mis liituvad sageli selle ühendusega oma haarde laiendamiseks,“ märkis Haklay. Aktiivselt poliitikas osalev ECSA ütles Euroopa Komisjoni avatud teaduse tegevuskava raames sõna sekka ka kodanikuteadust käsitlevates arutlustes. Ühendkuningriigis andis DITOs oma panuse riikliku teaduse rahastamisasutuse UKRI üldsuse osalemist ja rahastamist käsitlevate strateegiate kujundamisel. Itaalias aitas see moodustada kodanikuteaduse teadlaste ja praktikute võrgustiku, mis mõjutab praegu ka riiklikku teaduspoliitikat. Projekti tulemused on juba laialdaselt avaldatud ning veebis on saadaval mitmeid projekti tulemusel koostatud poliitikaülevaateid ja suuniseid.
Keywords
DITOs, kaasamine, kodanikuteadus, ühiskond, elurikkus, poliitika
