Massiotsingu vahendid leiavad ebameeldiva lõhna allika
Sage kokkupuude lõhnadega võib nii kodus kui ka tööl põhjustada mitmesuguseid tervisehäireid, muuhulgas peavalu, keskendumisraskusi, stressi, unetust ja hingamisprobleeme. „Müra järel on lõhnad kogu maailmas teine enim kaebusi põhjustanud keskkonnaohtlik saasteallikas. Enamik lõhnade mõõtmistehikaid ei anna siiski piisavalt aimu nende mõjust inimestele. Kogu see valdkond on alareguleeritud,“ ütles projekti D-NOSES (Distributed Network for Odour Sensing, Empowerment and Sustainability) koordinaator Rosa Arias, kes esindas varem projekti võõrustanud sihtasutust Ibercivis Foundation ning on nüüd Science for Change’i asutaja ja tegevjuht. ELi toetusega kodanikuteaduse projekt D-NOSES täiustas spetsiaalselt loodud rakendust reaalajas geopositsioneeritud lõhnaandmete massiotsinguks, millele lisatakse asjaomaste inimeste kogemuste kirjeldusi. Projekti käigus katsetati laiema ülevaate saamiseks selle metoodikat kümnes katseprojektis, mis viidi läbi kaheksas Euroopa riigis ning Tšiilis ja Ugandas. Osade katseprojektide tulemused on juba avaldatud, näiteks Itaalia, Kreeka ja Tšiili katseprojektid. OdourCollect võitis Hispaanias hiljuti prestiižika auhinna Prismas (hispaaniakeelne veebisait) teaduse populariseerimise eest.
Kaardistamisvahendid
Projektis järgiti ülikooli University College London kodanikuteaduse äärmuslikku lähenemisviisi Extreme Citizen Science approach, milles seatakse esikohale alt-üles lähenemisviis, pidades silmas kohalikke vajadusi, et aidata tagada kodanike osalemine ja kaasamine teadusuuringute kõigis etappides. Üldsuse kaasamise strateegiaid kohandati igale katseprojektile, korraldades pärast etnograafilisi uurimusi suunatud tegevusi muuseumides ja festivalidel koos artiklitega kohalikes meediaväljaannetes. Pärast kaasamist osalesid osalejad sensoorsetel jalutuskäikudel ja lõhnakoolitusel ning andmete analüüsi seminaridel. Projekti D-NOSES tuumikuks oli projektiga MYGEOSS loodud varasema versiooni põhjal arendatud rakendus OdourCollect, mis võimaldas asjaomastel kogukondadel lõhnasaastet kaardistada ja muutuste eest seista. Nende kümne katseprojekti käigus esitasid osalejad soovitusi, kuidas rakenduse võimalusi täiendada, näiteks soovitati lisaks ebameeldivatele ka meeldivate lõhnade kaardistamist. Juhtiva Barcelona katseprojekti tähelepanu keskmes oli linna Forumi piirkond, mis oli juba üle 20 aasta pidanud taluma jäätmete ja reovee puhastusjaama mõjusid. Kasutajad said koolitust erinevate lõhnade (sh jäätmed, reovesi, reoveepuhastussetted ja biogaasid) tuvastamise ja kaardistamise alal. Seejärel seoti need andmed rakenduse ajalooanalüüsi abil tööstustegevusega. Aasta jooksul teatasid 86 osalejat 600 tähelepanekust. Projekti käigus koguti kokku üle 10 000 lõhnaga seotud tähelepaneku üle 1 200-lt kodanikult kogu maailmast. „Tänu meie kaasamismudeli soolisele mõõtmele saatsid naised 70 % kõigist tähelepanekutest,“ lisas Arias. „Meie katseprojektid kinnitasid meie metoodika paikapidamist ning Barcelona ja Itaalia katseprojektide tulemused kattusid traditsiooniliste lõhnauuringutega. Nina osutus väga tõhusaks anduriks!“
Mõju poliitikale
Kreeka parlamendi liige Maria Spyraki korraldas projekti D-NOSES veebipõhise ürituse „Revisiting Odour Pollution in Europe“ (Euroopa lõhnasaaste läbivaatamine), mille tulemusel lisati lõhnasaaste ja kodanikuteadus ELi tegevuskavasse „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“. Samuti loodab töörühm, et nende roheline raamat kutsub esile põhjaliku Euroopa lõhnapoliitika arutluse ja viib valge raamatu koostamiseni. Selle tulemusel on loodud ka International Odour Observatory (Rahvusvaheline lõhnaobservatoorium) – interaktiivne veebivahend, kuhu kasutajad saavad andmeid sisestada ja vaadata kogu maailmas massiotsinguga kogutud andmeid. Katseprojektide ajal püüti seista ka poliitiliste muutuste eest nii kohalikul tasemel kui ka üldisemalt selgitustöö tööriistakomplekti, poliitikaülevaadete ja strateegilise haldusjuhendi koostamisega. Töörühm tegeleb praegu Hispaanias oma metoodika standardimisega ja töötab välja munitsipaalmudelit lõhnaalaste õigusaktide koostamise suunamiseks. „Meie eesmärk on jõuda selleni, et ametiasutused kasutaksid kodanike andmeid tõenditena, mille põhjal saaks meetmeid rakendada,“ ütles Arias kokkuvõtteks. „Tähtis on see, et meie metoodikat saab korrata muus kontekstis ja/või rakendada teistes ühiskondlikes ja keskkonnaalastes küsimustes.“
Keywords
D-NOSES, kodanikuteadus, lõhn, saaste, lõhnad, jäätmed, massiotsing, geopositsioneerima