Väljaõppelaagri mudel kogukonnateaduse kiirendamiseks
Kodanikuteadusega on tegeletud juba väga pikka aega. „Sajandeid tagasi ei olnud paljudel inimestel, keda me tänapäeval nimetaksime teadlasteks, ametlikku koolitust valdkondades, mida nad uurisid,“ selgitas projekti ACTION (Participatory science toolkit against pollution) koordinaator Elena Simperl Londoni King’s Colledge’ist Ühendkuningriigis. „Nad olid uudishimulikud ja lihtsalt huvitatud ning neil oli võimalusi ise uurida ja katsetada. Tehnoloogia on peamine, mis on muutunud. Digimaailm on järsult suurendanud kodanike suutlikkust anda oma panus teadustegevusse näiteks nutitelefonide abil salvestamise ja oma leidudest teadete üleslaadimise teel. See võib olla seotud õhukvaliteedi seire või konkreetsete astronoomiliste nähtuste otsingutega satelliidipiltidelt. „Arvutiteadlasena on mind alati huvitanud, kuidas saab tehnoloogiat kasutada inimestega ühenduse võtmiseks ja teadustegevusest teavitamiseks,“ sõnas Simperl. „Hakkasin siiski taipama, et kodanikuteaduse jaoks vajaliku tehnoloogilise toetuse jaoks ei ole ühte kõigile sobivat lahendust. Vajadusi on väga mitmesuguseid.“
Hoogu kodanikuteadusele
ELi rahastatud kolmeaastase projekti ACTION eesmärk oli rakendada kodanikuteaduse algatustes väljaõppelaagri põhimõtet, mis seisnes ettevõtjate hulgas või tehnoloogiakogukondades populaarses intensiivses kuuekuulises valdkondadevahelises toetusprogrammis. Selleks valiti kogu Euroopast umbes 16 algatust, mis tegelesid mingi saasteliigiga, sealhulgas valgus-, mulla-, vee-, müra- ja õhusaaste. Programmis osalemise võimaluse pakkumiseks laiale sidusrühmade ringile avati projekti ACTION raames kaks suure huviliste arvuga avatud konkursikutset väikesemahuliste algatuste leidmiseks ning komisjoni rahastamine suunati väljavalitud algatustele. Projekti tuumaks oli ACTION Accelerator – projekti partnerite arendatud kohandatud programm igale valitud algatusele rahastuse, koolituse, mentorluse ja digivahenditele juurdepääsu pakkumiseks. „Samal ajal tahtsime neilt õppida, kuidas saaks digitehnoloogia sellist tööd kõige paremini toetada, eelkõige kuidas toetada koostööd ja kollektiivse mõistusega seotud algatusi vabatahtlike, teadlaste ja kohalike kogukondadega,“ lisas Simperl. Accelerator sai projekte mitmeti abistada. Näiteks algatuse Street Spectra eesmärk oli kaardistada ja iseloomustada tänavavalgustuse allikaid mitmel pool maailmas. Seejärel said astrofüüsikud neid andmeid kasutada, et saada rohkem teavet linnade tänavavalgustuse mõjust keskkonnale. ACTION Accelerator suutis aidata tehnilisi probleeme lahendada, tuua esile suurema andmete katvuse saavutamise tähtsust ja suurendada teadlikkust andmete privaatsusega seotud võimalikest probleemidest, nagu risk, et vabatahtlikud võivad andmete üleslaadimisel saata tahtmatult teavet oma asukoha või liikumise kohta. „See on vaid üks näide sellest, kuidas me püüdsime algatusi aidata,“ ütles Simperl. „Erinevad algatused nõudsid erinevaid kaasamisliike.“ Teisteks ACTION Acceleratorilt abi saanud projektideks oli muuhulgas Itaalia katse mõõta õhusaaste neeldumist puudes. Selleks kasutati kodanike abi, kes kogusid andmeid linnades asuvatesse metsadesse paigaldatud uudsetelt anduritelt. Portugalis viidi läbi koduses põllunduses ja aianduses pestitsiidide ja väetiste kasutamise kaardistamine. Kõigis 16 algatuses osales kokku umbes 1 200 vabatahtlikku kodanikku, kes esitasid ligi 245 000 fotot ja 7 600 helifaili.
Rahva vägi rakkesse
Projekti tulemused koguti vabalt kättesaadavasse kodanikuteaduse vahendikomplekti, et aidata teadlastel kujundada ja läbi viia kodanikuteaduse projekte, mis kasutaksid maksimaalselt saadavalolevaid tehnilisi võimalusi. Simperl tahaks ka näha, et rohkem teadusuuringuid käsitleksid digivahendite kasutamist, et kodanikuteaduse projekte laiendada ja koolitada rohkem kodanikuteaduse töörühmi. „Ma tean, et sellest võiks olla kasu tuhandetele algatustele,“ sõnas ta lõpetuseks.
Keywords
ACTION, kodanikud, väljaõppelaager, saaste, valgus, nutitelefon, astrofüüsika
