Kodanikupõhise teaduse innustavad uued suunad
Kodanikuteaduse algatusi toimub kogu maailmas Euroopast Aafrika, Ameerika ja Aasiani. Kuigi need projektid võivad anda ühiskonnale märkimisväärse panuse, teevad need seda sageli vaakumis tegutsedes. Palju enam võiks saavutada, kui kodanikuteadlased, teadlased ja teised põhilised sidusrühmad ühendaksid oma kogemused ja jagaksid oma teadmisi, et luua uurimistöid ja projekte, mis vastaksid otse kogukondade vajadustele. See ongi ELi rahastatud projekti InSPIRES (Ingenious Science shops to promote Participatory Innovation, Research and Equity in Science) idee. „Meie eesmärk oli viia ühiskondlikud probleemid ja vajadused kokku teadlastega, et koos luua teadusprojekte, mis võiksid muuta teadmised tegudeks, vähendada ebavõrdsust ning edendada enesemääramist ja paremat ühiskonda,“ ütles projekti InSPIRES koordinaator Anne-Sophie Gresle.
Mitme teaduskoja toetus
Projekti keskmeks on teaduskoda – vahendav struktuur teaduse ja ühiskonna vahel, mis pakub sõltumatuid, kogukonnapõhiseid teadusuuringuid, mis käsitlevad kodanikuühiskonna probleeme. „Algul viisime kokku Euroopa ja teiste maailmajagude praktikud ja eksperdid, et nad ühiselt kujundaksid ja rakendaksid teaduskodade uuenduslikke mudeleid ning teeksid nendega ühiseid katseprojekte,“ selgitas Gresle. „Seejärel püüdsime neid osalusprojekte toetada ja hinnata nende mõju erinevatele asjaosalistele rühmadele.“ InSPIRES toetas kokku 123 teaduskoda, mis tegutsesid Boliivias, Hispaanias, Itaalias, Madalmaadel, Prantsusmaal, Tuneesias ja Ungaris. Projekti raames rahastati konkursi korraldamise teel veel kuut projekti. Nende projektide tegevus oli väga mitmekesine. Näiteks ühes Ungari projektis uuriti, kuidas saaksid traumateadlikud joogatunnid olla kasuks erinevatele ebasoodsas olukorras rühmadele. Teises Prantsuse projektis uuriti, kuidas linnaplaneerimise otsused võivad tuua kaasa linnaosade muutumise vaid rikaste elupaikadeks. Veebis on saadaval täielik loetelu InSPIRESe toetatud algatustest. Ehkki kõik need projektid käsitlesid erinevaid teemasid ja need leidsid aset erinevates riikides, sai iga neist alguse kodanikuühiskonna organisatsiooni esitatud probleemist. „Iga projekti osalustaset kohandati vastavalt kodanikuühiskonna ootustele ja vajadustele,“ märkis Gresle. „Pealegi saatsid kõik projektid oma uurimistulemused tagasi asjaomastele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, mis on teaduskodade mehhanismi kohustuslik osa.“
InSPIRESe avatud platvorm
Seejärel kasutati kõigist erinevatest projektidest saadud teavet, et koostada InSPIRES Open Platform – veebipõhine koostöös massiotsinguga loodud andmebaas teaduskodade ja kodanikuteaduse algatuste kohta. „Sellel avatud platvormil me tutvustame projekte ja nende tulemusi,“ lisas Gresle. „See on kogukond, mille liikmed saavad rääkida lugusid innustavatest kogemustest, koos õppida ja mõista oma töö tõelist mõju.“ Gresle kohaselt on see platvorm intuitiivselt mõistetav ja lihtne seire- ja hindamisvahend, mida saab kasutada projektide mõju mõõtmiseks. Sinna tuleb kõigest sisestada teave projekti kohta ja paluda osalejatel vastata lihtsatele küsimustikele. Seejärel hindab see vahend automaatselt andmeid ja koostab reaalajas aruanded. Oma nime kohaselt olid InSPIRESe projektis kõige tähtsamad kodanikupõhise teaduse innustavad uued suunad. „See töö kinnitas meie veendumust, kui tähtis on täiendada teadustegevust osalusprotsessidega,“ sõnas Gresle kokkuvõtteks. „Pakkudes ülemaailmsele teaduskogukonnale pidevat toetust, võimendades vastastikust õppimist kogemuste vahetamise kaudu ja edendades kodanikuteaduse parimaid tavasid on InSPIRES Open Platform ideaalsel positsioonil, et just seda teha.“
Keywords
InSPIRES, kodanikupõhine teadus, teadus, kodanikuteadus, kodanikuteadlased, koosloome, teaduskoda
